Promptimise tehnikad: Kuidas TI-st rohkem välja võluda

Õpieesmärgid

Pärast selle peatüki läbimist oskad:

• Selgitada, mis on zero-shot, one-shot ja few-shot promptimine ning millal neid kasutada.
• Mõista, kuidas chain-of-thought promptimine aitab lahendada keerulisi ülesandeid samm-sammult.
• Kasutada iteratiivset lähenemist promptimisel, et oma vastuseid täpsustada ja parandada.

Zero-shot, one-shot ja few-shot promptimine

Kui sina suhtled mudeliga, siis üks põhilisi küsimusi on: kui palju näiteid anda? See mõjutab otseselt seda, kui hästi mudel sinu juhiseid järgib ja kui palju ta tabab sinu ootustest.

Zero-shot prompting

Zero-shot tähendab, et sa ei anna mudelile ühtegi näidet – ainult ülesande kirjelduse. See on kõige kiirem ja lühem viis suhelda.

Näide (tõlkimine):

Tõlgi järgmine lause eesti keelde: The cat is sleeping on the sofa.

Näide (analüüs):

Kirjelda kolme peamist põhjust, miks inimesed eelistavad töötada kodukontoris.

Mudel proovib lahendada ülesannet oma treeningu põhjal. Tavaliselt töötab see hästi tavaliste või lihtsate ülesannete puhul, kus stiili või vormingu nõue pole väga spetsiifiline.

Plussid: kiire, lühike, ei vaja ettevalmistust.

Miinused: võib olla ettearvamatu, eriti kui ülesanne nõuab kindlat struktuuri.

One-shot prompting

One-shot tähendab, et annad ühe näite. See aitab mudelil paremini aru saada, mis vormingut või stiili sina ootad.

Näide (tõlkimine):

Näide:
Inglise: Hello → Eesti: Tere

Nüüd tõlgi: Good night.

Näide (vorming):

Näide:
Küsimus: Mis on Eesti pealinn?
Vastus: Tallinn

Nüüd küsi ja vasta samas vormingus: Mis on Läti pealinn?

Ühe näitega annad mudelile “malli”, mida ta saab kopeerida. See sobib eriti hästi siis, kui ülesanne ei ole tavaline või kui vastus peab välja nägema kindlas vormingus (nt küsimus-vastus, JSON, tabel).

Plussid: rohkem kontrolli kui zero-shotis, lühike ja arusaadav.

Miinused: ainult ühe näite põhjal võib mudel vahel liialt kinni jääda antud stiili detailidesse.

Few-shot prompting

Few-shot tähendab, et annad mitu näidet. See on nagu mudelile väikese “õpetuse” andmine: sa näitad mustrit ja ootad, et ta jätkaks samas stiilis.

Näide (tõlkimine):

Näide: Inglise: Hello → Eesti: Tere
Inglise: Good morning → Eesti: Tere hommikust
Nüüd tõlgi: See you later.

Näide (tabel):

Näide:
Loom: Kass → Elupaik: Kodus
Loom: Hunt → Elupaik: Mets
Loom: Delfiin → Elupaik: Meri

Nüüd jätka mustrit loomaga: Kotkas.

Mida rohkem näiteid, seda tugevamalt mudel õpib sinu seatud mustrit ja seda väiksem on risk, et ta läheb “oma teed”.

Plussid: kõige suurem kontroll, saab luua väga täpseid vorminguid ja spetsiifilisi väljundeid.

Miinused: prompt läheb pikaks, mudel võib hakata näiteid liialt kopeerima või muutub aeglasemaks.

Millal mida kasutada?

• Zero-shot → kui ülesanne on lihtne või väga tavaline (nt tõlkimine, seletamine, lühike definitsioon).
• One-shot → kui soovid fikseerida stiili või vormingu, aga ei taha prompti liiga pikaks ajada.
• Few-shot → kui ülesanne on keeruline, spetsiifiline või vajab kindlat struktuuri (nt õppekava koostamine, koodimall, artikli kokkuvõte).

Praktiline rusikareegel:

• Mida täpsemat väljundit vajad, seda rohkem näiteid anna.

Kuidas vältida tüüpilisi vigu?

• Ära anna liiga palju näiteid – mudel võib hakata lihtsalt kopeerima.
• Ära unusta ülesande kirjeldust – näited üksi ei pruugi piisata.
• Pane alati selge märge, kus näited lõppevad ja kus algab pärisülesanne (nt “Nüüd tee…” või “Jätka mustrit…”).

Pea meeles

Zero-shot, one-shot ja few-shot on nagu kolm tööriista sama kasti sees. Vali see, mis sobib sinu olukorraga kõige paremini – mõnikord piisab ühest lihtsast lausest, teinekord aga on targem anda mudelile paar head eeskuju.

Mõttelõnga (Chain-of-thought) promptimine

Mõnikord on ülesanne mitmeastmeline: on vaja planeerida, teha vahe-arvutused, kontrollida eeldusi ja alles siis anda lõppvastus. Selleks tasub mudelit paluda mõelda samm-sammult. See lähenemine aitab nii mudelil kui ka sinul näha, kust tulemus tuleb.

Mida sa tegelikult teed? Sa juhendad mudelit tegema nähtavaks need vahe-ideed, mis muidu jääksid varjatuks. Praktikas tähendab see:

• palu plaani: “Kirjuta kõigepealt lühike plaan (3–4 sammu), siis lahenda.”
• palu vahekontrolli: “Pärast iga sammu ütle, mida me nüüd teame ja kas see sobib tingimustega.”
• palu kriteeriume: “Lahendus peab sobima X ja Y tingimusega; kui ei sobi, paranda.”

Näide (arvutusülesanne):

Lahenda samm-sammult.
Õun maksab 0,30 € ja banaan 0,50 €. Kui palju maksab 3 õuna ja 2 banaani kokku?
1) Kirjuta vahearvutused, 2) kontrolli, et ühikud oleksid õiged, 3) lõpuks anna vastus kujul ‘Kokku: Z €’.

Näide (teksti analüüs):

Analüüsi lõiku ja too välja 3 põhiargumenti.
1) Kirjelda iga argumendi sisu 1 lausega,
2) lisa üks tõendus (tsitaat või oma sõnadega kokkuvõte),
3) hinda, kas tõendus toetab argumenti piisavalt (jah/ei + 1 lause).
Lõpus koosta 2-lause kokkuvõte.

Näide (koodivea leidmine):

Mõtle samm-sammult:
1) kirjuta, mis funktsioon peaks tegema;
2) kirjelda võimalikud veakohad (sisend, tüübid, äärmusjuhud);
3) testi mõttes 2 näitega;
4) paku parandatud kood;
5) selgita, miks see töötab.

Praktilised mustrid, mida kasutada

• Plan → Solve → Verify “Koosta lühike lahendusplaan → tee arvutused → kontrolli vastust ka teise meetodiga.”
• Rubriigi-põhine mõtlemine “Hinda lahendust järgmiste kriteeriumide järgi: täpsus, täielikkus, loogika, vorming.”
• Piira “mõttetulva” “Kirjuta maksimaalselt 4 sammu; ära korda infot; lõpus ainult üks lõppvastus.”

Millal näidata samme, millal mitte?

• Näita samme, kui õpid, kontrollid loogikat või sul on vaja selgitada miks.
• Ära näita samme (või palu need kompaktselt esitada), kui ülesanne on lihtne või kui kontekst (nt kontrolltöö) seda ei luba. Mall: “Tee arvutused vaikselt taustal ja esita ainult lõpptulemus + üks lause põhjendus.”

Levinud vead ja kuidas vältida

• Viga: “Mõtle pikalt ja põhjalikult,” kuid ilma struktuurita → pikk, hajus vastus. Parandus: anna skeem (“3 sammu + 1 kontroll”).
• Viga: Vaheülesannet jätad defineerimata. Parandus: ütle, mis täpselt igas sammus valmib (nt “Samm 2: väljasta vahe-tulemus eurodes”).
• Viga: Lõpptulemus pole eristatav. Parandus: nõua selget vormingut (“Lõppvastus: …”).

Iteratiivne protsess

Hea prompt sünnib harva esimesel katsel. Mõtle promptimisest kui mustandi toimetamisest: proovid, hindad, täpsustad, kordad. Iga tsükkel vähendab ebamäärasust ja parandab tulemust.

4-sammuline iteratsioonitsükkel

1. Defineeri eesmärk – “Mis on ‘hea vastus’ minu jaoks?” (pikkus, stiil, faktitäpsus, vorming).
2. Käivita ja hinda – Kontrolli vastust rubriigi järgi (täpsus, täielikkus, loogika, vorming).
3. Paranda prompt – Lisa puuduvaid piiranguid, näiteid või roll; eemalda liigsed vabadused.
4. Korda – Võrdle uue tulemuse kvaliteeti eelmisega; hoia parimad sätted.

Iteratiivsed lisandused, mis annavad suurima võidu

• Vormingu fikseerimine: “Vasta JSON-iga võtmetega probleem, sammud, vastus.”
• Sihtrühm/stiil: “Kirjuta 9. klassi tasemel, lühilauseid kasutades.”
• Näited (few-shot): “Siin on 2 head näidet; järgi sama struktuuri.”
• Vältimised: “Ära korda minu prompti. Ära leiuta allikaid.”

Iteratiivse paranduse mini-näide

Mustand 1 (liiga üldine):

Kirjuta essee kliimamuutuse mõjust Eestile.

Hindamine: liiga pikk, pole fookust, puuduvad allikad.

Mustand 2 (täpsustatud):

Kirjuta 250–300 sõna, fookus: põllumajandus ja rannikuerosioon.
Struktuur: 1) teesi-lause, 2) 2–3 tõenduspunkti, 3) kokkuvõte.
Ära kasuta üleliigset retoorikat.

Hindamine: parem struktuur, aga faktid vajavad tuge.

Mustand 3 (veel täpsem):

Lisa iga tõenduspunkti järel viide
(asjakohane raport või artikli nimi; kui pole kindel, ütle ‘[viide vajab kinnitust]’).
Lõpus lisa 3 kontrollküsimust, millega lugeja saab aru saada, kas mõistis teksti.

Tulemus: fookuses, kontrollitav, õppijale kasulik.

Kiir-mallid iteratsiooniks

• “Paranduse-prompt”: “Hinda eelmist vastust järgmise rubriigi järgi (täpsus, täielikkus, loogika, vorming). Ütle, mida parandaksid, ja loo uus versioon nende paranduste alusel.”
• “Kontrastne proov”: “Loo kaks varianti: A (lühike, punktidena) ja B (lõikude kaupa koos näidetega). Anna lõpus soovitus, kumb sobib paremini gümnaasiumi referaadiks.”

Meelespea:

• Ära karda lühikesi, sihipäraseid parandusi (“Lisa 2 näidet”, “Kärbi 120 sõnani”, “Muuda toon neutraalseks”).
• Salvesta parimad prompti-mustrid endale (mini-teek): need kiirendavad tööd edaspidi märgatavalt.

VAJADUSEL KÜSI ABI

Palu keelemudelil analüüsida oma prompti ning lase tal esitada parendatud versioon.

Kokkuvõte

Promptimise tehnikad annavad sulle tööriistad, et mudeliga veel tõhusamalt suhelda. Zero-shot sobib lihtsatele ülesannetele, one-shot ja few-shot aitavad anda stiilinäiteid, chain-of-thought suunab mudelit samm-sammult mõtlema ja iteratiivne lähenemine võimaldab sul tulemusi järk-järgult täiustada.