Tehisintellekti kasutus ja arendamine Eestis: Krattide lugu

Õpieesmärgid

Pärast selle peatüki läbimist oskad:

• Selgitada, kuidas Eesti on lähenenud tehisintellekti arendamisele ja kasutamisele.
• Mõista „Krati“ kontseptsiooni ja selle rolli Eesti e-riigi teenustes.
• Tuua näiteid tehisintellekti praktilistest rakendustest Eestis.

Eesti ja tehisintellekt: e-riigist e-innovatsiooni

Eesti on maailmas tuntud kui digiriik, kus riiklikud teenused on olnud digitaalselt kättesaadavad juba aastaid – alates tuludeklaratsiooni esitamisest paari minutiga kuni ettevõtte asutamiseni mõne klikiga. Eesti e-riigi edu põhineb X-tee andmevahetussüsteemil, ID-kaardil ja digiallkirjastamisel, mis on loonud kodanikele ja ettevõtetele mugava ja turvalise digikeskkonna. Loomulik samm selles arengus on olnud tehisintellekti (TI) kasutuselevõtt, et muuta teenused veelgi nutikamaks, täpsemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Riiklik tehisintellekti strateegia võeti vastu 2019. aastal, mille eesmärk on:

• Suurendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet: toetades ettevõtteid TI kasutuselevõtul ja arendamisel.
• Tõsta avalike teenuste efektiivsust: pakkudes kodanikele personaalsemaid ja proaktiivseid lahendusi.
• Luua õiguslik ja eetiline raamistik: tagades, et TI areng toimub läbipaistvalt ja vastutustundlikult.

Eestis on TI arendamine tihedalt seotud laiemate digiriigi eesmärkidega – muuta riigi teenused selliseks, et need töötavad kodaniku jaoks, mitte vastupidi. Selle strateegia keskmes on „Krattide“ kontseptsioon, mis on saanud rahvusvahelist tähelepanu kui uuenduslik ja kultuuripõhine viis kirjeldada tehisintellekti rakendusi avalikus sektoris.

Mis on „Kratt“?

„Kratt“ on tehisintellekti tehnoloogiatel põhinev praktiline rakendus – autonoomne, õppimisvõimeline tarkvaraline algoritm, mis täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. Enamik praeguseid kratte kuulub kitsa tehisintellekti (narrow AI) alla, mis tähendab, et nad suudavad tegutseda intelligentselt ühes kindlas valdkonnas, kuid mitte veel universaalselt nagu inimene. Samas on kratt õppimisvõimeline, kohandudes uute olukordade ja andmetega.

Miks just „kratt“? Sõna pärineb Eesti rahvapärimusest, kus kratt oli mütoloogiline olend – peremehe käsualune, kes täitis ülesandeid, kui talle anti hing ja juhised. Kui rahvajuttudes oli kratt ustav abilane, kes võis valesti juhendamisel ka pahandust teha, siis digiajastu krattide puhul kehtib sama põhimõte: me peame neid looma õiglaselt ja turvaliselt, tagades, et nad teeniksid ühiskonna huve ega teeks kahju. Nii võivad kratid pakkuda meile vaba aega, meelerahu ja õiglasemat ühiskonda.

Eesti eesmärk on, et igas avalikus teenuses võiks tegutseda oma „kratt“, mis aitab kodanikul riigiga suhelda võimalikult vähese pingutusega. Mõned näited:

• Tööotsingu kratt: analüüsib tööpakkumisi ja kandidaatide oskusi, soovitab sobivaid töökohti ja aitab kandideerimisprotsessis.
• Ettevõtluse kratt: juhendab ettevõtjaid, otsides automaatselt neile sobivaid toetusi, meenutades aruandluskohustusi ja lihtsustades suhtlust riigiasutustega.
• Liikluskratt: kogub ja analüüsib liiklusandmeid, teavitades inimesi reaalajas ummikutest, ohtlikest teeoludest või parimatest marsruutidest.
• Bürokratt: riigi keskne virtuaalne assistent, mis võimaldab kodanikel esitada avaldusi, saada infot ja lahendada probleeme ühe suhtluskanali kaudu, ilma et peaks tundma eri asutuste töökorraldust.

Selline lähenemine muudab suhtluse riigiga proaktiivseks – teenused ei ole enam lihtsalt „olemas“, vaid nad otsivad inimest ise üles, pakkudes õigeaegset ja asjakohast abi. Näiteks võib tulevikus „kratt“ automaatselt teavitada lapsevanemat lasteaiakoha vabanemisest või soovitada tudengile stipendiume, mis vastavad tema profiilile.

Krattide praktilised näited

Eesti „krattide“ süsteem ei ole pelgalt teooria – see on reaalselt kasutusel ja toob inimestele märkimisväärset kasu igapäevaelus. Need rakendused on loodud selleks, et muuta riigiga suhtlemine võimalikult lihtsaks ja automaatseks, jättes inimesele rohkem aega ja energiat oma põhitegevusteks.

Bürokratia vähendamine

Üks olulisemaid eesmärke „krattide“ loomisel on vähendada kodanike ja ettevõtete koormust, mis tuleneb bürokraatiast ja paberimajandusest. Eesti on tuntud oma paberivaba riigihalduse poolest, kuid „kratid“ viivad selle järgmisele tasemele.

• Pensionikratt: töötab taustal ja kogub automaatselt kõik andmed, mis on vajalikud pensioniõiguste arvutamiseks. Selle tulemusena saab inimene aegsasti teavituse, millal ja kui suur pension talle määratakse, ilma et ta peaks täitma keerulisi vorme või pöörduma ametnike poole.
• Töövõime kratt: aitab hinnata inimese töövõimet, kogudes vajalikku infot mitmest süsteemist ja suunates inimese sobivatele teenustele – näiteks rehabilitatsiooniprogrammidesse või tööpakkumistele, mis vastavad tema võimekusele.

Sellised lahendused muudavad riigi teenused proaktiivseks – kodanik ei pea enam ise küsima, vaid vajalik abi tuleb temani õigel ajal ja mugaval kujul.

Õigus ja läbipaistvus

Eesti „krattide“ arendamisel on keskne põhimõte usaldus ja läbipaistvus. Kodanik peab alati teadma, millal ta suhtleb tehisintellektiga, ja tal peab olema võimalus otsuseid vaidlustada.

Selleks on välja töötatud „Krati seaduse“ põhimõtted, mis tagavad:

• Automatiseeritud otsuste selguse: inimene saab teada, kui tema juhtumis on otsuse teinud algoritm, mitte inimene.
• Õiguse vaidlustada: kodanikul peab olema võimalus pöörduda ametniku poole, kes kontrollib ja vajadusel muudab masinaga tehtud otsust.
• Andmete kasutamise läbipaistvuse: kodanik saab teada, milliseid andmeid ja milleks kasutatakse.

Selline lähenemine on toonud Eestile rahvusvahelist tunnustust, kuna see näitab, et tehnoloogiline innovatsioon ja inimõigused võivad käia käsikäes.

Eraettevõtlus ja innovatsioon

Tehisintellekt ei ole Eestis ainult avaliku sektori tööriist – see on leidnud laialdast kasutust ka ettevõtluses. Paljud Eesti idufirmad ja tehnoloogiaettevõtted on kasvanud globaalseks just tänu nutikale TI rakendamisele.

• Wise (endine TransferWise): kasutab masinõpet ja algoritme, et tuvastada pettuseid reaalajas ning teha rahvusvahelisi makseid kiiremini ja odavamalt.
• Bolt: rakendab tehisintellekti sõidujagamise optimeerimiseks, pakkudes juhile ja sõitjale parimaid marsruute, ning haldab elektritõukerataste paigutust linnades efektiivselt.
• Veriff: kasutab näotuvastuse ja dokumentide kontrolli algoritme, et pakkuda turvalisi identiteedikontrolli teenuseid, mida usaldavad ettevõtted üle kogu maailma.

Need näited kinnitavad, et tehisintellekti kasutamine võib olla suurim konkurentsieelis nii start-up’idele kui ka juba väljakujunenud ettevõtetele, kui seda tehakse vastutustundlikult ja läbimõeldult.

Eesti positsioon maailmas

Eesti mudel on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust kui väike, aga nutikas lahendus. Paljud riigid ja organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Liit, OECD ja ÜRO, on toonud Eestit esile kui eeskuju, kuidas digitaalne innovatsioon saab olla inimkeskne, läbipaistev ja eetiline.

Eesti tugevuseks peetakse just seda, et tehnoloogiline areng on seotud demokraatlike väärtuste ja kodanikuõiguste kaitsega. See on loonud usaldusliku suhte kodanike ja riigi vahel, mis on iga digiarengu ja tehisintellekti rakenduse edu alus.

Väljakutsed ja tulevik

Kuigi Eesti „krattide“ süsteem on muljetavaldav, seisab riik silmitsi mitmete väljakutsetega, mis tuleb lahendada, et edu jätkuks:

• Andmekaitse ja turvalisus: aina suurenev andmemaht ja tehisintellekti võimekus nõuavad tugevaid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid ja vältida väärkasutust.
• Tehniline võimekus ja ressursid: väikeriigil on keeruline konkureerida suurte globaalsete tehnoloogiaettevõtetega, seega tuleb keskenduda targale spetsialiseerumisele ja rahvusvahelisele koostööle.
• Avalikkuse usaldus: tehnoloogia areng peab käima käsikäes läbipaistvuse ja selgitustööga, et kodanikud mõistaksid ja usaldaksid TI lahendusi.

Tulevikus plaanib Eesti laiendada „krattide“ kasutust veelgi – näiteks hariduses, kus personaalsed õpirajad aitavad igal õppijal saavutada oma potentsiaali; tervishoius, kus tehisintellekt aitab arstidel diagnoose täpsemaks muuta ja ravi isikupärastada; ning rohepöörde toetamisel, optimeerides energiakasutust ja jälgides keskkonnaseisundit reaalajas.

Kui need plaanid õnnestuvad, võib Eesti jääda maailmas eeskujuks, kuidas nutikat tehnoloogiat rakendada vastutustundlikult ja inimkeskelt, tõestades, et isegi väike riik saab olla suur innovaator.

Kokkuvõte

Eesti „krattide“ lugu näitab, et tehisintellekt ei pea olema hirmutav ega anonüümne jõud – see võib olla sõbralik abiline, mis lihtsustab meie elu, kui seda arendada läbipaistvalt, eetiliselt ja inimese huve silmas pidades. Eesti näide tõestab, et isegi väike riik võib olla maailma tipptegija, kui on julgust katsetada ja tahet teha tehnoloogiast kodanike teenija, mitte peremees.