Mis on Tehisintellekt ja mis mitte?

Õpieesmärgid

Mõista, mida tehisintellekt tähendab praktilises ja tehnilises mõttes.
Tuvasta reaalse maailma näiteid tehisintellekti kasutamisest.
Erista tehisintellektil põhinevaid ja mitte-tehisintellektil põhinevaid süsteeme.
Kummuta tehisintellekti kohta käivaid levinud müüte.

Mis on Tehisintellekt?

Selles osas uurime tehisintellekti põhimõisteid, selgitame levinud väärarusaamu ja aitame teil tehisintellekti oma igapäevaelus ära tunda.

Tehniliselt on tehisintellekt (TI) arvutiteaduse valdkond, mis tegeleb selliste masinate ja tarkvarasüsteemide loomisega, mis suudavad täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimintellekti.

Eesmärk on saavutada masinates võimekusi, mis seni on olnud ainult inimestel: võime õppida, tajuda, keeli mõista, suhelda, arutleda, mänge mängida, probleeme lahendada, mustreid tuvastada ning otsuseid teha.

Kui masin teeb neid toiminguid, on tegemist tehisintellekti kasutamisega.

Siin on mõned tüüpilised näited, millega võite kokku puutuda:

Tehisintellekti tüübid

Tehisintellekt on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, alates nutitelefoni assistentidest kuni meditsiiniliste diagnoosideni. Kuid mitte kogu tehisintellekt ei ole loodud võrdsena.

Selleks, et mõista TI praeguseid võimeid ja tulevikupotentsiaali, on oluline eristada kolme peamist kategooriat, mis põhinevad selle intellekti tasemel ja ulatusel. Need on kitsas tehisintellekt, üldine tehisintellekt ja superintellekt.

Kitsas ehk nõrk tehisintellekt

Inglise keeles Narrow AI või Weak AI on tehisintellekti tüüp, mis on loodud ja treenitud täitma ühte kindlat ülesannet või väga piiratud hulka ülesandeid.

Nagu spetsialiseerunud tööriist, on kitsas TI oma kitsas valdkonnas sageli inimesest võimekam, kuid tal puudub teadvus, eneseteadlikkus ja võime rakendada oma oskusi teistes, tundmatutes olukordades. Näiteks teksti tõlkiv TI on hea tõlkimises, kuid ei oska autot juhtida ega malet mängida.

Kogu tänapäeval eksisteeriv ja laialdaselt kasutatav tehisintellekt on kitsas tehisintellekt.

Üldine tehisintellekt (või tugev TI)

Artificial General Intelligence ehk AGI on hüpoteetiline AI, mis suudaks mõista ja õppida mistahes intellektuaalset ülesannet, mida inimene suudab.

Sellel oleks inimese-sarnane kognitiivne võimekus, sealhulgas arutlusvõime, probleemide lahendamine, abstraktne mõtlemine ja uute oskuste omandamine ilma spetsiaalse programmeerimiseta.

AGI on praegu veel ulmevaldkond ja teadusuuringute üks suurimaid eesmärke.

Superintellekt

Artificial Superintelligence ehk ASI on järjekordne teoreetiline tehisintellekti vorm, mille intellekt ületab oluliselt kõige helgemate ja andekamate inimeste oma praktiliselt igas valdkonnas – alates teaduslikust loovusest ja üldisest tarkusest kuni sotsiaalsete oskusteni.

See ei ole lihtsalt inimesest natuke targem, vaid selle intellektuaalne üleolek oleks võrreldav inimese intellekti üleolekuga sipelga omast.

Superintellekti loomise võimalus ja selle mõjud on aktuaalne ja kontroversiaalne teema teaduses ja tehnoloogia arenduses. Selle saavutamine tooks kaasa hiiglaslikke muutusi inimühiskonnas.

Mis Tehisaru ei ole?

On lihtne lasta end kaasa viia sellest, mida TI suudab teha, kuid sama oluline on mõista, mis see EI ole. Siin on mõned levinud väärarusaamad:

❌ AI on uus nähtus: tegelikkuses on TI kontseptsioon on olnud olemas aastakümneid, kuigi viimastel aastatel on tänu arvutusvõimsuse ja andmete kättesaadavuse suurenemisele toimunud märkimisväärne areng.
❌ Kõik automatiseerimine = TI: automatiseerimine tähendab lihtsalt ülesande täitmist ilma inimese sekkumiseta. Kuigi AI-d saab kasutada automatiseerimise võimsuse suurendamiseks, ei hõlma kõik automatiseeritud protsessid AI-d. Näiteks röster on automatiseeritud, kuid mitte intelligentne.
❌ Tehisarul on emotsioonid: kuigi TI-d saab programmeerida emotsioone simuleerima või inimeste emotsioonidele reageerima, ei tunne see neid tegelikult. Kui vestlusrobot (nagu ChatGPT) ütleb "ma arvan" või "ma tunnen", siis ta lihtsalt jäljendab inimkõnet, mille pealt ta on õppinud. Ta ei tunne tegelikult midagi – see on statistikal põhinev sõnade ennustamine.
❌ Tehisintellekt mõistab, mida ta teeb: TI-süsteemidel ei ole teadvust, mõtteid ega kavatsusi nii, nagu inimestel. Need ei "mõista" asju inimlikus tähenduses. Näiteks võib TI tunda pildilt ära kassi, aga ei tea, et ta on pehme, nurrub ja püüab hiiri. Ta on lihtsalt analüüsinud miljoneid kassipilte ja õppinud ära, milline pikslite muster tähistab suure tõenäosusega kassi. See on keerukas mustrituvastus, mitte arusaamine.
❌ TI on alati täpne ja usaldusväärne: TI-mudelid on vaid nii head, kui on andmed, mille alusel neid on treenitud, ja algoritmid, mida nad kasutavad. Nad võivad teha vigu, näidata treeningandmetes esinevaid eelarvamusi või ebaõnnestuda uute olukordadega kokku puutudes.
❌ AI on maagia: TI põhineb keerulisel matemaatikal, infotehnoloogial ja inseneriteaduse põhimõtetel. Siin pole mingit maagiat, see on inimese leidlikkuse ja arvutusvõimsuse tulemus.
❌ Tehisintellekt suudab iseseisvalt õppida ja areneda ilma inimese abita: reaalsuses vajab TI treenimist suurte andmehulkade peal, mida on eelnevalt inimeste poolt märgendatud ja ette valmistatud.
❌ TI muutub peagi teadlikuks ja hakkab inimkonnale ohtlikuks: praeguse TI puhul on teadvuse tekkimine äärmiselt ebatõenäoline. Samuti programmeeritakse TI-d järgima rangeid eetilisi põhimõtteid. Üldine tehisintellekt (AGI) on endiselt kaugel ja võib-olla isegi võimatu.

Harjutus: Tehisaru või mitte?

Loading quiz...

Kuidas TI töötab?

Kui TI ei ole maagia, siis kuidas see toimib? Kõrgel tasemel on TI sisuliselt andmed + algoritmid + treening.

Lihtsustatult võib mõelda TI treenimisele kui lapse õpetamisele:

Kui tahate õpetada lapsi tundma ära eri liiki puuvilju, siis ei annaks te neile lihtsalt reeglite nimekirja. Selle asemel näitaksite neile palju näiteid õuntest, banaanidest, apelsinidest jne, iga kord õiget puuvilja nimetades. Laps õpib ära tundma mustreid (kuju, värv, suurus) ja suudab lõpuks neid samu puuvilju ära tunda uutes situatsioonides, näiteks turul või poes käies.

TI töötab sarnaselt:

Andmed: Me sisestame TI-süsteemi tohutud kogused asjakohaseid andmeid (nt miljonid kasside ja koerte fotod koos siltidega, mis ütlevad, kes on kes).
Õppimisalgoritm: see on TI „aju”. Olemuselt matemaatiliste juhiste kogum, mis aitab TI-l leida andmetes mustreid ja seoseid.
Treenimine: TI „õpib”, töödeldes andmeid algoritmi abil ja kohandades oma sisemisi parameetreid, et ülesannet paremini täita. See on nagu õpilane, kes harjutab puuviljade äratundmist.
Mudel: Selle õppimise tulemuseks on TI-mudel, mis on sisuliselt TI omandatud koolitatud „teadmised”.
Prognoos/tegevus: Õppimise järel saab TI-mudel vaadata uusi, varem nägemata andmeid ja teha prognoose või sooritada tegevusi (nt tuvastada uuel fotol „koer”, tõlkida uus lause või soovitada uut muusikat).

Siin on visuaalne esitus:

Lühiküsimustik

Testi oma teadmisi kiire valikvastustega küsimustikuga!

Kokkuvõte

Siin on kolm peamist järeldust, mis tulenevad meie käsitletud teemast:

Tehisintellekt on see, kui arvutid täidavad ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimintellekti, nagu mustrite äratundminevõi otsuste tegemine.
Tänapäeval kasutatav tehisintellekt on kitsas TI, mis tähendab, et see on spetsialiseerunud konkreetsetele ülesannetele. Üldist TI (inimtasemel intelligentsus) veel ei eksisteeri.
TI ei ole maagia; see töötab andmete, algoritmide ja õppimise kaudu ning sellel puuduvad emotsioonid ja teadvus.

Nüüd olete valmis edasi liikuma, et mõista, kuidas see põnev valdkond tekkis!

Õpieesmärgid​